Kohale jõudes ootas meid taaskord "ei tohi ujuma minna" silt. Seekord põhjuseks man-o-war ehk siis hiiglaslike kombitsatega meduusilaadne elukas vist. Ühesõnaga need on ohtlikud ja kombitsad kõrvetavad jne. Õnneks me ühtki ei näinud ega saanud kõrvetada. Kilpkonnad olid ainsad loomad, keda nägime, krabid ka muidugi.
Leidsime endale ühe hea spoti ja seadsim end sinna sisse. Meie juures olid vist kõige suuremad lained. Esimese katsejänesena läks vette Liisi - laine lihtsalt lohistas teda mööda põhja edasi tagasi siia ja sinna nii et ta ei saanud isegi püsti. Pärast läksime teised ka vette. Tohutult palju nalja sai nendes lainetes. Meil oli ka 2 boogieboardi kaasas, mis tegi ujumise eriti lõbusaks.
Ma arvan, et siinkohal räägivad pildid ise enda eest:
Umbes kella poole 3 ajal läksid Krissu, Sandra ja Reelika ära. Me
otsustasime Timo ja Liisiga, et milleks minna Waikikisse passima, pigem
tripiks edasi ja teeks midagi vinget oma vaba päevaga.
Hakkasime lihtsalt suvaliselt mööda randa kõndima. Ühes väikses rannakeses olid kilpkonnad. Alguses vaatasime, et mis asjad need ujuvad seal madalas vees. Jube palju oli neid ja koguaeg käisid veepinnal hingamas. Lasid endale üsna lähedale ka. Üks kohalik mees ütles, et nad võivad hammustada, aga kui vaikselt seljatagant ligi hiilida siis saab sabast kinni napsata:D Me siiski ei riskinud sellega, aga nunnud olid nad ka niisama vaadates:)
Edasi liikusime mööda maanteed. Ühes kohas oli mingi imelik animal farm, kus olid väiksed põssad, suured põssad, kitsed, kanad jne. Donaton boxi sai raha jätta ja siis toita neid sealt võetud heinaga, mis maksis 3 doltsi....aga põhimõtteliselt oli seal iseteenindus, kedagi kohal küll ei paistnud.
Kõndisime vist päris mitu tundi... Vahepeal nägime kõrgelt ääre pealt raisid. Päris vinge! Alguses kuulen, et Liisi karjub: "Näe vaata HAID!". Ehmatasin juba ära, aga tegelikult olid raid ikkagi :P
Lõpuks jõudsime ühe mäe juurde, mille tipus oli majakas. Seal oli üks matkarada ka ja otsustasime seda chekkida. Enne oli Krissu rääkinud, et seal üle mäe on mingid looduslikud basseinid, mille tahtsime järgi chekkida. Basseinide juurde saamiseks pidi rajalt kõrvale minema ja mööda kaljusid ja veerevaid kive alla ronima. Kuna see polnud meil algselt päevaplaanis, olid mul seljas kleit ja flip-flopid - ei ole just parim kaljuronimise varustus. Päris ebamugav ja valus oli ja üli kaua aega võttis et alla/üles ronida, aga sain siiski hakkama. Kuigi oleks vahepeal plätud peaaegu alla kukutanud.
All olid need looduslikud basseinid siis - sellised suured vett täis süvendid vulkaanilise kalju sees. Värvilised kalad ujusid seal. Vaikselt hakkas juba pimedaks minema ja hullult tormine oli seal - lained lõid vastu kaljut vahepeal lausa mitmekümne meetri kõrgusele vist. Pole midagi sellist varem näinud. Kuna mul oli selleks hetkeks juba üsna külm, siis ujuma ei läinud, aga Timo ja Liisi ronisid korraks sinna aukudesse ka. Ilus oli seal....peaks kunagi kindlasti päeval tagasi minema - päiksega... ja paremate jalatsitega.
Ronisime tagasi üles ja hakkasime mõtlema kuidas koju saada. Busse vist väga ei läinudki enam, seega hääletasime. Esimese autoga saime kuskile Koko Headi juurde ja hakkasime bussikas edasi häletama. Üks tüüp jäi seisma, aga auto oli rahvast täis. Küsis kus läheme ja ütles, et kui me 2 minutit ootame, siis ta käib viskab sõbrad koju ära ja tuleb viib meid Waikikisse.
Ootasime umbes 5 minutit... ja tüüp TULIGI! Eriti lucky. Viis meid mõhimõtteliselt kodu ukseette ära, kuigi ise elas hoopis saare teises otsas. Vahel ikka kohtab siin väga toredaid ja heatahtlikke inimesi :)
Aga nüüd siis veel mõned pildid kilpsidest, raidest ja basseinidest:
Hakkasime lihtsalt suvaliselt mööda randa kõndima. Ühes väikses rannakeses olid kilpkonnad. Alguses vaatasime, et mis asjad need ujuvad seal madalas vees. Jube palju oli neid ja koguaeg käisid veepinnal hingamas. Lasid endale üsna lähedale ka. Üks kohalik mees ütles, et nad võivad hammustada, aga kui vaikselt seljatagant ligi hiilida siis saab sabast kinni napsata:D Me siiski ei riskinud sellega, aga nunnud olid nad ka niisama vaadates:)
Edasi liikusime mööda maanteed. Ühes kohas oli mingi imelik animal farm, kus olid väiksed põssad, suured põssad, kitsed, kanad jne. Donaton boxi sai raha jätta ja siis toita neid sealt võetud heinaga, mis maksis 3 doltsi....aga põhimõtteliselt oli seal iseteenindus, kedagi kohal küll ei paistnud.
Kõndisime vist päris mitu tundi... Vahepeal nägime kõrgelt ääre pealt raisid. Päris vinge! Alguses kuulen, et Liisi karjub: "Näe vaata HAID!". Ehmatasin juba ära, aga tegelikult olid raid ikkagi :P
Lõpuks jõudsime ühe mäe juurde, mille tipus oli majakas. Seal oli üks matkarada ka ja otsustasime seda chekkida. Enne oli Krissu rääkinud, et seal üle mäe on mingid looduslikud basseinid, mille tahtsime järgi chekkida. Basseinide juurde saamiseks pidi rajalt kõrvale minema ja mööda kaljusid ja veerevaid kive alla ronima. Kuna see polnud meil algselt päevaplaanis, olid mul seljas kleit ja flip-flopid - ei ole just parim kaljuronimise varustus. Päris ebamugav ja valus oli ja üli kaua aega võttis et alla/üles ronida, aga sain siiski hakkama. Kuigi oleks vahepeal plätud peaaegu alla kukutanud.
All olid need looduslikud basseinid siis - sellised suured vett täis süvendid vulkaanilise kalju sees. Värvilised kalad ujusid seal. Vaikselt hakkas juba pimedaks minema ja hullult tormine oli seal - lained lõid vastu kaljut vahepeal lausa mitmekümne meetri kõrgusele vist. Pole midagi sellist varem näinud. Kuna mul oli selleks hetkeks juba üsna külm, siis ujuma ei läinud, aga Timo ja Liisi ronisid korraks sinna aukudesse ka. Ilus oli seal....peaks kunagi kindlasti päeval tagasi minema - päiksega... ja paremate jalatsitega.
Ronisime tagasi üles ja hakkasime mõtlema kuidas koju saada. Busse vist väga ei läinudki enam, seega hääletasime. Esimese autoga saime kuskile Koko Headi juurde ja hakkasime bussikas edasi häletama. Üks tüüp jäi seisma, aga auto oli rahvast täis. Küsis kus läheme ja ütles, et kui me 2 minutit ootame, siis ta käib viskab sõbrad koju ära ja tuleb viib meid Waikikisse.
Ootasime umbes 5 minutit... ja tüüp TULIGI! Eriti lucky. Viis meid mõhimõtteliselt kodu ukseette ära, kuigi ise elas hoopis saare teises otsas. Vahel ikka kohtab siin väga toredaid ja heatahtlikke inimesi :)
Aga nüüd siis veel mõned pildid kilpsidest, raidest ja basseinidest:
 |
| Raid |
 |
| Siit pidime tagasi üles ronima |
 |
| Kiskus tormiseks |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar