Livin Aloha: North Shore 2

Eelmisel nädalal käisin uuest North Shore'il, seekord koos Reelika, Taavi, Liisi ja Timoga. Sõitsime bussiga Haleiwasse (sinna kus eelmine kord ka olin), käisime natuke poodides ringi ja otsustasime minna Sharks Cove'i. Bussi aga kusagilt ei paistnud nii et hakkasime hääletama. Mingid mehed jäid seisma ja ütlesid, et võime nende kasti puulattide peale istuda, aga Sharks Cove'i nad päris ei sõida vaid poolele teele Turtle Beachi. Mõtlesime, et vaatame siis sinna ka, äkki on kilpsid isegi ja siis hiljem jääletame edasi Sharksi ja Turtle Bay'sse. Jõudsime randa ja kohe nägime hiigelsuurt kilpkonna. Kilpsi nimi oli Missy - 30 aastane Hawaii roheline merikilpkonn)
Eemal vahtisid inimesed midagi vees. Läksime ka jalgupidi vette ja avastasime sealt veel 3-4 hiigelkilpsi ringi ujumas. Taavi läks ühele liiga lähedale ja see sai vist kurjaks ja üritas hammustada :D

Edasi kõndisime mööda rannajoont lootes leida mõnd rahulikku vähema rahvaga rannakest, kus puhata ja oma siidrid ära juua. Jõudsime Sunset Beachi. Jube palav oli seal - korraks tuli paar vihmapiiska...kahjuks sadama ei hakanud (oleks hea jahutus olnud).

Hääletasime edasi - esimene auto viis meid kohe otse Sharks Cove'i. Läksime ujuma ja tegime mõned kaljuhüpped ka veel. See oli ikkagi päris mõnus. Üks tüdruk vahtis pool tundi ääre peal ja ei julgenud hüpata.
Timol oli ikkagi kinnisidee, et peab mõne suurema hüppekalju otsast ka hüppama. Kuulsaim hüppamiskoht siin on Waimea Beachi kalju. Suundusimegi sinna siis. Reelikal olid jalad kingadest nii lõhki hõõrutud, et oli põhimõtteliselt lombakas seal. Waimeasse jõudes istus kivi peale ja ütles, et ootab kuni ära käime.
Taavi ja Timo läksid esimestena hüppama ja me kõndisime Liisiga järgi ja tegime pilte. Ise ei viitsinud väga minna, kuna pimedaks hakkas juba minema ja külm oli ka veits märgadest riietest.
Taavi lõpuks veenis mind, et pean ka minema. No sitta kah - läksin siis. Ronisin kohe kõige kõrgemale (Taavi ei julgenud alguses, alustas madalamalt) :D
Üleval kaua aega mõelda ei olnud, muidu oleks vist hirm peale tulnud, täitsa kõrge oli see ikka. Alla vaadates nägin sinist vett ja mingeid kalakesi seal ujumas... ja hüppasin. Täiegaaaa mõnus. Tegelikult polnud seal üldse sügav, sest maandusin alguses jalgadega ja siis perseli põhja, aga liiv oli nii pehme nagu oleks vati sisse kukkunud:)

Läksime tagasi bussi peale... külm oli nagu ikka ja uni tuli.. õõõh. Vihkan busse, kus on õhtul sõites jääaeg. Riided olid ka märjad.

Siin on pildid teile tõestuseks (nt Monsale), et ma ikkagi hüppasin alla ka ;D
Ja muidu lahedad pildid kilpsidest ja rannast: