Töö

Saingi lõpuks töö! Jess!!!
Töötan nüüd sellises kohas nagu Barefoot Beach Cafe, mis asub Waikiki rannas. Pidin küll alguses minema eelmisel reedel-laupäeval proovipäevale, kuid juba kolmapäeva lõunal helistas mulle manager, et äkki tahad kohe tulla. Läksingi siis kohale tund aega hiljem - Sakaral (omanik/general manager vms) oli ainult 2 sekundit aega minuga rääkida: andis mulle särgi ja läks minema. Üldiselt teda kohtab väga harva seal ja tal on kogu aeg jube kiire, nii et me pole põhimõtteliselt üle paari lause suhelnudki rääkimata mingi lepingu tegemisest või millestki. Kõik info tuleb teistelt töökaaslastelt. Graafikuga on tal ka põnev süsteem - uue nädala graafik tuleb alles siis, kui uus nädal juba käib, ehk siis nt seda kas esmaspäeva hommikul kell 7 pead (pidid) tööl olema saad teada sama esmaspäeva lõunal, kui hästi läheb:D
Jube imelik, mingeid plaane ei saa teha, kuna ta on lihtsalt nii udu..

Kui see välja arvata, on tööl aga väga lahe. Töökaaslased on kõik vinged ja omamoodi karakterid. Brandon (kokk) koguaeg küsib, et mis meil eestlastel seal vee sees on (et me nii vinged oleme):D
Tema on vast töökaaslastest ka üks ägedamaid. Alati tantsib ringi ja laulab ja hüpleb ja kargleb, mis teeb kohe tuju heaks. Põhimõtteliselt ongi enamus aega, kui bosse kohal ei ole üks tants ja trall. Meile tehakse erinevaid häid sööke ja smuutisid ja lihtsalt teeme nalja ja chillime. Brandon tegi mulle isegi tasuta söögi koju kaasa ükskord, kuna olin tubli. Mingisugune kohalik kala ja värgid....mmmm nom-nom.
Ja esimesel päeval anti mulle ka kaasa terve hiiglaslik karbitäis krevette/krabisid vms asju, mis olid üli-üli head.

Vahel juhtub imelikke asju ka. Üks õhtu kui tööl olin oli Mike (üks kokkadest) purjus. Teised räägivad, et seda juhtub tihti. Ühesõnaga..ta oli nii purjus, et ajas kõik sassi seal ja sõimas teisi, kuni teisel kokal (Ronnie) viskas räigelt kopa ette ja ta ütles, et ta ei suuda selle taunikuga koos töötada ja võtab pausi - seejärel kõndis lihtsalt minema. Mike jäi üksi kööki.... natukese aja pärast kui Sophy'ga läksime vaatama, kuhu tellimused jäävad oli ta kadunud. Köök oli täiesti tühi ja järjekord ootas. Jooksime neid õue otsima - jooksime mööda rannaparki ja hüüdsime kokkasid umbes 10 minutit... Ei ole väga normaalne vist :D

Üks päev oli mul töö juures hiigelkrabi. Ma olin päris ehmatunud. Loom sibas mööda põrandat ringi ja jäi inimestee jalgu. Tahtsin teda prügikühvli peale lükata, et randa viia, aga see oli ikka liiga hirmus, kui ta suure hooga minu poole hakkas jooksma. Üks klient tuli kohe appi mulle ja lükkas ta kühvli peale osava liigutusega. Viisime ta koos randa. Mees veel rääkis, et oioi tal nii hea meel, et sai aidata ja seda elukat näha, kuna on siin reisil ainult ja polegi krabisid kunagi enne näinud nii lähedalt.

Üks hommik tulid Brandon ja Edric salapäraste nägudega minu juurde, nõudsid, et ma oma tööd ja tegemised pooleli jätaks ja nendega kaasa läheks. Kõndisime siis 3-kesi muuli peale. Tüübid võtsid kotist välja saiakotid ja hakkasid saiaviile vette loopima. Alguses ei juhtunud midagi, aga umbes 5 sekundi pärast olid kalad platsis: alguses tulid väikesed ja piklikud ja siis igasugused värvilised kalad ja hiljem hiiglasliku kalad, kes nägid natuke välja nagu beebihaid (või siis täpselt nagu beebihaid). Hüppasid ringi ja rabasid üksteise võidu saiaviile.

Aga jah...üldiselt on mul väga-väga hea meel, et sinna tööle sain. Esiteks sellepärast, et töökaaslased on kõik nii toredad - alati saab nalja ja ma lähen lausa hea meelega tööle. Tahaks juba kõigiga veel rohkem tutvuda jne, kuna meil on seal tõesti sada inimest ja osasid olen vaid paar korda näinud, kuid esmamuljed on super! :)

Krabi

Söök töölt koju kaasa :)